Rajaleidjate ajalugu maailmas
1930. aastate algul otsustas Seitsmenda Päeva Adventistide (SPA) Peakonverents moodustada Misjoni Vabatahtlike (adventnoorte organisatsioon, lühend MV) juurde Juunior Misjoni Vabatahtlike (JMV) osakonna, mis aitaks 6-15-aastaseid lapsi plaanipäraselt õpetada ja suunata. Programm oli kuueastmeline ehk kuue-klassiline: päikesekiir, ehitaja, sõber, seltsiline, kamraad ja meister-kamraad. Liikmeks võis astuda iga 6-15-aastane poiss või tüdruk, kes mõistis peast ja järgis elus JMV eesmärki, motot, tõotust ja reegleid, mille tõenduseks andis liikmekaardile oma allkirja. Õppekavas olid Piibliõppimine, kasvatus, seltskondlik suhtlemine, tööoskused, looduse tundmine, esmaabi jne. Iga astme lõpetamisel sooritati katsed, mis andsid õiguse kanda vastava astme rinnamärki ja , mis kinnitati paraadlindile.
Rajaleidjate organisatsioon kiideti ametlikult heaks SPA Peakonverentsi poolt 1950. aastal ja sellest ajast on see levinud üle kogu maailma.
Rajaleidjate ajalugu Eestis
Eestis hakati JMV osakondi looma 1934/1935. a. Tööd organiseeris V.Schön (Suve), kes oli SPA Eesti Liidu Noorsoo osakonna juht. 1936 a. lõpetasid esimesed juunior-sõbrad (12 last) Tallinnas katsetega oma klassi ja 1937 a. Nõmmel juunior-seltsilised (7 last). Õppematerjalid ilmusid ajakirjas “Juhised Noortele“.
1939. aasta aruande andmetel töötasid 16 koguduse ja grupi juures JMV osakonnad kokku 134 liikmega. 1940. aastal Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal keelati kogudustel laste õpetamine. Kuid Saksa okupatsiooni ajal, sõjatingimustes siiski mingi tegevus toimus, samuti peale sõda. Kuid selle kohta puuduvad kindlad andmed. Tagasihoidlikud märkmed katsete sooritamisest on 1962, 1963, 1971 ja 1982 a. Pärnus (E. Daniel) ja Tartus (R. Uuk).
15.09.1992. aasta lasteõpetajate kokkutulekul otsustati JMV osakond taastada. 20.02.1993 valiti Tartus juhiks Piret Ruus. Uued õppeprogrammid saime vend Eino Mägi kaudu Peakonverentsist, Ameerikast. Selleks ajaks oli JMV nimetus muudetud Rajaleidjateks. Põhimõtted, eesmärk, moto ja reeglid on endised, kuid programmi on täiendatud matkatarkuste osaga. Lisandunud on ka hulgaliselt uusi märke.
Pärast tegevuse taastamist hakati koheselt viima läbi rajaleidjate suvelaagreid, millest esimene toimus 1994. aastal Piusal. Alates 2002. aastast osalevad Eesti rajaleidjad ka üle-euroopalistes laagrites – Camporee’del. Ühel korral, 2008.aastal, on Eestis viidud läbi ka rahvusvaheline laager koos Soome rajaleidjatega – „The FinEst Camp“.
Pilt esimesest rajaleidjate laagrist 1994.aastal Piusal, Lindoras.